Kitarrimäng on füüsiline tegevus ja pole midagi imestada, et mõne mängija käed või muud kohad kuluvad, väsivad või valutavad. Mõned kitarrimängijad ei puutu sellise jamaga kunagi kokku, aga teistel valutab igalt poolt, aga selle eest tihti 🙂 Kust ja miks siis valutada võib ja kuidas seda viga parandada?
1. Selg – kõige tavalisem on, et istuva kitarristi selg teeb valu. Klassikalise kitarri mängijad kasutavad näiteks ühe jala all jalatuge ja seega muudavad oma keha asendi ebasümmeetriliseks ning peavad seda ebakõla kuidagi kompenseerima. Kompenseerida saab teise jala asendi muutmisega, aga mõned sellest ei tea ja nii peab selg kogu pinge vastu võtma. Muud abi pole, kui asjad balanssi saada. Üks võimalus on üldse mitte jalatuge kasutada, vaid eelistada sümmetrilisi asendeid ja kasutada pillituge. Miks see hea on, saad rohkem lugeda siit. Kitarripoe pillitoed leiad siit. Kes tahab selja pingetest ja kitarriga istumisest rohkem teada, kirjutage mulle ja saadan materjali lugemiseks.
2. Õlg – tavaliselt on see vasak õlg ja asi on jälle asendis. Paljudel mängijatel on õlg liiga kõrgel või madalal või liiga pinges. Pinge tekib näiteks sellest, kui püüad küünarnukki kehast eemal hoida. Seda pole vaja, aga kui see sisse harjub, siis muuta on väga raske, sest see muutus tähendab ka vasaku käe jaoks täiesti uut nurka ja see tähendab, et mõnda aega sa kitarri mängida ei oska. Parem siis juba väike valu 🙂
3. Randmed – enamasti teeb kitarrimängijale muret vasaku käe ranne. Nurk on tõenäoliselt liiga terav, õlg liiga madalal ja kitarriasend kahtlane. Parema käe randmega on probleeme vahel neil, kes kasutavad medikatehnikaid, kus käsi liigub vaid randmest. Abi – muuda asendit, muidu on mängimisega kõik! Muu ei aita. Võid proovida ka madalama pingega keeli ja kitarre.
4. Kael – kitarrimängija vaatab ju pidevalt oma vasakut kätt, nii et pea on viltu otsas. See on muidugi õlaga seotud. Mida teha? Vaata vahel mujale ka 🙂
Tegelikult võib valutada igalt poolt ja abi saamiseks kasutatakse kõike Alexander-tehnikast kuni hobusesalvini. Igasugu salvid lükkavad jama mõneks ajaks edasi, aga fakt on aga see, et korralikult aitab sport. Lihased peavad tugevad olema. Need, mis selga toestavad ja ka paljud väiksemad lihased kätes, kaelas, jalgades. Jõusaal, üldine liikumine, hea toonus. Vaata Manowari mehi, neil ei valuta kindlasti kusagilt 🙂 Või vaata rootsi vanakesi, kes lisaks mängimisele ka korralikult pead raputada jaksavad. Käisin eelmisel aastal Tallinnas kontserdil, kidramees vehkis 2 tundi peaga.
Ära punnita harjutamisega üle! 20 min ja paus. Kui paned üle, oledki varsti omadega tuksis. Pane taimer tiksuma, kui kell käib, karga püsti. Ok, sul jääb fraas pooleli, aga see jääb ju alati pooleli, mis vahet seal on. Bream ütles ikka, et “kui tuuakse hommikusöök, siis ta jätab poole noodi pealt mängu katki.” Ja mängiski kaua.
Kust sinul valutab ja mida ette võtad?
Mul valutas päris kõvasti vasaku käe ranne, kui elektrikat mängima hakkasin. Ilmselt just seepärast, et tuli püsti asendis mängima hakata ja siis on kitarri kael mõnevõrra madalamal, kui istudes mängides. Märkasin ka ise, et barree’t võttes väänasin randme väga terava nurga alla. Nüüd selliseid akorde võttes tõstan kitarri kaela korraks natuke kõrgemale, et kätt nii palju väänama ei peaks. Ei tea, kui õige see on aga käsi enam ei valuta 🙂
Üks võimalik valukoht, mida ma ei maininud, on veel see lihas pöidla ja 1. sõrme vahel, mida barree’d vajutades kasutad. Kui see valutama hakkab, tuleb kindlasti paus teha.
Minu arust on igasugune valu märk sellest, et peaks pausi tegema ja võib-olla ka keha asendi üle kontrollima. Seetõttu ei ole ma selle õla jutu juures kirjutatuga nõus, et pigem väike valu, kui ümberõppimine ja mõnda aega nn. “mitte mängida oskamine”. Ma kulutaks küll pigem praegu natuke rohkem aega valede asjade ümberõppimisele, kui kunagi hiljem valutaks kõiki neid lihaseid ja liigeseid, mida ma hetkel valesti kasutan. Kuigi ega see lihtne ole, sest kui parasjagu on käsil mõni eriti meelepärane lugu, siis on suht raske teha seda pausi seal poole harjutamise peal ja mõtelda käe või keha asendile. Aga ma vähemasti üritan – kui ranne ikka krampi kiskuma hakkab, siis tuleb kas või vastu tahtmist pill mõneks ajaks käest ära panna. Selles suhtes mulle meeldib see taimeri variant, kuigi ainuüksi mõte sellest, kuidas ma iga 20 minuti järel püsti kargan, on juba piisavalt pingeid leevendav, et võib-olla aitab ka ainult selle lause lugemisest: “Pane taimer tiksuma, kui kell käib, karga püsti.” 🙂
See on tõsi, et õpilastel on targem ikka ümber õppida. Aga neil, kes kitarrimängimisest peavad elama, ei ole võimalik vaba aastat võtta 🙂
Ma räägingi tegelikult enda kogemustest – mul on alati mängides vasak õlg valutanud ja kui ma harjutan, suudan keha asendit kontrollida, kuid esinedes mitte. Ma kipun vasakut küünarnukki tõstma. Ja kui esinemisi on palju ja tihti, siis on hetki, kui asi läheb hulluks.