MARIS ALJASTE on laulja, laulukirjutaja ja noor muusikaõpetaja. Päikseline artist, kelle kõrvupaitav tämber ja laitmatu intonatsioon kuuldub sagedamini lavalaudadel koosseisuga The Swingin’ Sisters. Möödunud kevadel andis koosseis välja ka oma debüütalbumi “Õnnele vastu”, mis on suuresti inspireeritud Eesti Raadio Meeskvartetist, Uno Loobist ja eesti keelest. Maris on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazzlaulu, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rütmimuusikat ning Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias pedagoogikat. Hetkel elab Maris koos elukaaslane Janno Trumbiga Amsterdamis, kus täiendatakse end nii muusikaliselt kui kultuuriliselt. “Laulmine on minu ellu toonud kõik võrratu ja imelise – muusika, imelised sõbrad, vahetud emotsioonid, parimad hetked, armastuse,” ütleb Maris
Foto Renee Altrov
Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud?
Kõige esimesed päris äratundmised on seotud ajaga, mil kolisin Türilt Pärnu ning leidsin Pärnu muusikakoolist omale sõbrad ja tuttavad kogu eluks. See oli vanuses 15-19, kui me käisime ühiselt igal reedel Pärnu Endla jazziklubis Eesti jazzmuusikuid kuulamas. Samasse aega jäävad ka esimesed kogemused koosmusitseerimisest, mis kinnitasid minu varasemaid mõtteid ja tundeid muusika osas ning suure unistajana uskusin ma üsna naiivselt, et meist kõigist saavad muusikud. Ja nüüd on päris äge kinnitada, et meist kõigist ongi saanud muusikud.
Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest? Siinkohal pean tunnistama, et pärast The Swingin’ Sistersi kontserte tulevad inimesed, olenemata vanusest, tihti meiega rääkima ja meid tänama. Ja see on tõesti imeline tunne. Kuna kevadel ilmunud plaadiga “Õnnele vastu” oleme taaselustanud Eestis 60ndatel mängitud ja salvestatud muusika, siis kõnetab see paljusid eestlasi. Ise olen alati siiralt uskunud sellesse, et kui muusikud laval on täielikult ja südamega kohal, siis sünnib sellest miski, mis ei jäta iial kuulajat elamuseta.
Foto Meeli Küttim
Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Ma olen suur kiitja! Vähemalt enda arust ja juba õige noorelt meeldis mulle oma vaimustust avalikult jagada, mistõttu ma võiksin siia kirjutada üsna lõputu maiguga nimekirja, kuid otsustasin, et jagan kaht kontserdielamust, mis möödunud aastal mind tõeliselt puudutasid. Väga pikaks ajaks on mu südant kosutama jäänud ligi aasta tagasi Philly Joe’s pimekontserdil üles astunud Liisi Koiksoni ja Joel-Rasmus Remmeli duokontsert. Olen väga pisikesest peale Koiksoni klaarselget lauluhäält imetlenud ja pean senini teda üheks oma suurimaks eeskujuks. See, kui ägedalt nad Joeliga koos gruuvivad, on meeletu! Kahekesi laval olla, ma usun, ei ole väga palju erinev üksi laval olemisest – maskid on maas ning õhustik on intiimne. Nende professionaalsus, nüansi- ja detailirikkus ning muusikaline tunnetus on läbipõimunud isikliku siiruse ja armastusega muusika vastu. See on see, mis puudutab. Teise maast lahti raputava elamuse osaliseks sain Anna Kaneelina Sõru Jazzi kontserdil. Minu jaoks on Anna Pärnoja tõeliselt maagiline naine, kes oma muusika ning tugeva energiaväljaga võtab kuulajad oma peopessa ning viib kogu täispika kontserdi ajaks rännakule. Mulle tundub, et igaüks peab ise vaatama, kuidas pärast kontserti pehmelt reaalsusesse tagasi maanduda. Võimas!
Ega diplom ei tee veel profiks. Mis eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?
Mina seda vastust ei tea. Ja kas üldse eristabki? Mitte miski ei pruugi eristada profimuusikut harrastusmuusikust. Iga inimese enda valik on see, kuidas ning kellena ta end defineerib. Ma usun, et neid näiteid tuntud ning hinnatud muusikute näol on palju, kus taust, tiitlid ja oskused ei ole omavahel harjumuspärases kooskõlas. Kõik asjad ei ole siin elus reeglipärased. Salapärasus ja seletamatus on samuti ühed erilised komponendid muusikus ja muusikas.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid?
Eestis on üks täiesti ainulaadne festival, mida korraldavad täiesti ainulaadsed inimesed. See on Sõru Jazz. Mõned aastad tagasi oli meil au ka The Swingin’ Sistersi koosseisuga festivalil esineda. Mäletan, et me olime tohutult närvis ja elevil, sest minu ja kaksikute jaoks oli see tõesti ühe erilise unistuse täitumine. Möödunud suvel aga veetsin mitu päeva festivalil hoopis kontserdikülastajana ja need olid kindlasti minu suve kõige erilisemad päevad tulvil imelisi kontserdielamusi, head seltskonda ja maailma kõige soojemat muusikute vastuvõttu. Pille ja Guido, üheskoos oma pere ja sõpradega, suudavad iga-aastaselt luua muusikutele nii armastava ja inspireeriva keskkonna, mille sünergias sünnivad Sõru sadama paadikuuris erakordsed muusikalised hetked, mida on võimatu sõnadesse panna. See ongi see maagiline koht, kuhu tahaksin absoluutselt kõik oma kallid inimesed endaga järgmistel aastatel kaasa võtta.
Nora´s Closure Noortebänd 2017 finaal Foto Stanislav Moškov
Soovita pala, plaati, kontserti, mis sinu arvates on parimaid kuulamiselamusi.
Pat Metheny Unity Group pala “Born”, albumilt “Kin” (2013)
Antud koosseisu kontsert 2014. aasta Jazzkaarel oli minu senise elu kontserdielamus number üks. Sellel hetkel kõlanud Chris Potteri soolo oli unustamatu. Ja sellised hetked jäävad meid alatiseks saatma.
Joel-Remmel Trio – “You’re Welcome To Stay”, albumilt “Sharp” (2019)
Minu arvates on tegemist sellise looga, mis võiks kandideerida näiteks Grammyle. Ootan väga ka Marianne Leiburi poolt kirjutatud sõnadega versiooni sellest loost.
Dianne Reeves feat Robert Glasper taaselustatud versioon palast “Dreams”, albumilt “Beautil Life” (2014).
Pala originaalesitajaks Fleetwood Mac (1997).
Roberto Menescal & Pille-Rite Rei – “A Volta”
Olen pea kümme aastat kaasa elanud oma armsale sõbrannale ja uskumatule muusikule, kes viimased aastad reisib Saaremaa-Malmö-Brasiilia vahet ning ootan kogu südamest tema esimese albumi ilmumist.
Anett – “All Over Again”, EP “All Over Again” (2019)
Minu arvates uus kvaliteedimärk Eesti popmuusikas. Lisaks Aneti imelisele vokaalile naudin ka plaadi produtseeritud poolt.
Jacob Collier & Daniel Caesar – “Best Part” (Live in Toronto, 2019)
Caesari laul “Best Part” on olnud mul repeat’i peal üle aasta ning kui selline dünaamika sünnib artistide ja publiku vahel, siis vau! Ma ei jõua ära oodata, millal ma oma esimesele Collieri kontserdile saan minna.
H.E.R. lugu “Focus”, albumilt “H.E.R.” (2017)
22-aastane R&B diiva, kes võitis 2019 Grammy parima R&B albumi eest.
Thirdstory, Eryn Allen Kane – “Still In Love”
Vokaalipaljususe juures jääb miski minu jaoks alati lummavaks. Lihtsalt üks väga hea lugu, mille juurde jõuan alati ringiga tagasi. Ja kerge gospelivaib annab ka palju juurde.
Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest/ plaatidest/ videotest selline, mida uhkusega esitleksid?
Tunnen uhkust meie 8-liikmelise svingibändi “The Swingin’ Sisters” tegemiste ja toimetuste üle. 2019. aastal ilmunud “Õnnele vastu” plaadi üle, mis sündis suurest armastust meie keele, Uno Loobi ja svingi vastu.
Kindlasti oli üheks minu elu kõige tähtsamaks õhtuks sama albumi plaadiesitluskontsert Jazzkaarel.
Minu südamele kõige armsamaks on jäänud koosseis Nora’s Closure, millega pääsesime 2017. aastal Noortebändi finaali Kultuurikatlas.
Ja on üks lugu veel, mida mulle meeldib aeg-ajalt salaja kuulamas käia, sest selles loos teevad kaasa nii paljud kallid sõbrad.
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla? Võiks olla muusikaagentuure, kellel oleks julgust ja võimalusi ka alternatiivsema muusika paljulubavaid ning alustavaid noori esitajaid enda hõlma alla võtta, tiimina toetada ja üheskoos artist üles töötada. Eesti raames on seda keeruline ette kujutada, sest arvuliselt pole kuulajaskonda lihtsalt piisavalt. Selleks, et Eestist aga välja murda, usun ma, et muusik siiski vajab tiimi ning erinevate valdkondade (PR, meedia, ürituskorraldus, rahastus, lepingud jpm) oma ala parimaid
