22. märtsil tuleb Tallinnasse uue flamenkostiili eredaim esindaja Jesse Cook koos ansambliga ning tema kontsert toimub teatrikeskuses Vaba Lava. Kitarristi on tänapäeval loetud üheks eriti silmapaistvaks figuuriks nuevo flamenco muusikamaailmas. Ta kombineerib enda töödesse elemente flamenko rumbast, jazzist ja paljudest teistest muusikastiilidest.
Vaba Lava pressiteade
Jesse Cook pälvis ajakirja Acoustic Guitar Magazine parima flamenkokitarristi hõbedase autasu. Kuldse autasu sai muidugi mõista tema nüüdseks juba meie seast lahkunud iidol Paco de Lucia ning pronksi Vincente Amigo. Jesse Cook on ka kolmekordne Kanada Smooth Jazz autasu saaja kategoorias „Aasta kitarrist”.
Jesse loomingu arengul on eriline roll Lõuna-Prantsusmaa Camargue’i piirkonnal, täpsemalt Arles’i linnal, kus elas tema pensionil olnud kinorežisöörist isa viimased 10 aastat oma elust. Paljud koolivaheajad said Jessel veedetud seal, jalutades mustlastest täidetud tänavatel, imbudes läbi sealsest atmosfäärist ja kuulates naabruses elava flamenkoansambli Gipsy Kings solisti Nicolas Reyesi.
Jesse sündis Pariisis 1964. aastal ja hakkas juba kolmeaastaselt mängukitarri plõnnima, püüdes matkida kitarristi Manitas de Plata miimikat, kes samuti Camargue’is elas. See mustlaskitarri legend, kes saavutas tuntuse tänu oma sõprusele Picassoga, jättis noorele Jessele kõige sügavama mulje. Peale vanemate lahkuminekut kolis noormees koos ema ja õega Kanadasse, ema sünnipaika. Peatselt avastas ema oma poja muusikaande, mis päädis õpingutega Eli Kassneri kitarriakadeemias.
„Minu kohta kasutati lapsepõlves tihti väljendit „virtuoosne”. Kindlasti ei olnud ma üks neist, kes klammerdus lava külge ja erutas masse. Olin liiga distsiplineerimatu ja ei korranud kunagi ülesantud arpedžot. Mängisin alati seda, mida tahtsin mängida,” meenutab Jesse.
Isakodu vabas õhkkonnas toimunud musitseerimised ja osalemine iga-aastasel mustlasmuusika festivalil Saintes-Maries-de-la-Mer’is aitasid Jessel meisterlikkust lihvida. Arles ja ema prantsuse maakodu erinesid Torontost nagu öö ja päev. Seal jätkas ta klassikalise ja džässkitarri õpinguid kõige prestiižsemates muusikakoolides, mida ta hiljem unustada püüdis, sukeldudes mustlasmuusika traditsioonidesse, mida antakse kirja panemata edasi põlvest põlve.
See vastuoluline kahetine kogemus, mille tulemuseks on muusikalise maitse mitmekülgsuses, sai hiljem heldelt tasutud. See kogemus väljendub selgelt ja jätkuvalt kires uurida ja ühildada, mis on aidanud luua seda heli ja veendumust, mida ta praegu lavalt edasi annab. Cook on salvestanud kaheksa stuudioalbumit ning läbi sõitnud kogu maailma, tutvudes maailma muusikatraditsioonidega, mida ta on põiminud oma kordumatusse stiili, mida ta ise nimetab flamenko rumbaks. Lisaks väljamüüdud kontsertidele ja osalemisele mainekatel festivalidel on Cook esinenud soojendusesinejana sellistele tähtedele nagu B. B. King, Ray Charles ja Diana Krall.
Jessel on tohutu hulk rahvusvahelisi auhindu, kuid see teda ei innusta. Just kontsertidel esinemine paneb vere kiiremini käima, sealjuures on ta alles oma tee alguses.
